Soolapaberfotod

Kadi Sikka

ingl. k. - salted paper prints; saksa k. - Salzpapier

Esimesed katsetused paberpõhimikul fotode valmistamiseks tehti juba 1830. aastatel. Inglane William Henry Fox Talbot (1800-1877) tegi 1834.-35. aastal erinevate fotopaberitega küll eksperimente, aga ta ei avaldanud detaile oma meetodite kohta kuni 1839. aastani, kui uudis Louis Jacques Mandé Daguerre'i (1787-1851) edust – 1839. aastal leiutatud dagerrotüübist, mis sai kohe populaarseks ja kättesaadavaks – levis üle maailma.[1] Talbot patenteeriski 1839. aastal soolapabermenetluse. Algselt nimetas ta menetlust nn valgusjoonistuseks (photogenic drawing, pilt 1)[2], mis tähendas sisuliselt lamedate objektide asetamist tundlikustatud paberile ja nende 10-30 minutilist säritamist [3]. 27. aprillil 1839. aastal avaldas Talbot oma valgusjoonistused ka ajakirjas „The Magazine of Science“[4].

Pilt 1. Suled ja pits. Valgusjoonistus. W. H. F. Talbot, 1839.[6]

Talbot kasutas soolapabermenetluseks kõrgekvaliteedilist kirjutuspaberit, mille ta kastis nõrka soolalahusesse ja kuivatas. Paberi valgustundlikkus saavutati, kui sellele kanti peale tugev hõbenitraadi lahus. Valgustundlik paber tumenes päikesevalguse käes ning see tuli edasise tumenemise vältimiseks stabiliseerida. Selleks pesti paberit tugevas soolalahuses, mis muutis kujutise heledad piirkonnad kahvatuvioletseteks. Inglase Sir John Herscheli (1792-1871) soovitusel [5] hakkas Talbot kinnitina kasutama naatriumtiosulfaati, mis muutis kujutise valgusele täiesti stabiilseks.

Naatriumtiosulfaadi lisamisega 1839. aastal kujuneski valgusjoonistusest tänase nimetusega soolapaberfoto, mis sai universaalseks fotograafiliseks menetluseks 1840.-50. aastatel. Sel ajal nimetatigi soolapaberit (st soolalahuses ettevalmistatud kõrgkvaliteetset paberit) tänapäeva mõistes „fotopaberiks“, et eristada seda teistest tol ajal välja töötatud paberiliikidest. Soolapabermenetlusest sai esimene levinum paberpõhimikul fotode valmistamise viis, sest see võimaldas hõlpsat paljundamist – negatiivilt kontaktkopeerimist. Pabernegatiivist valmistatud soolapaberfotosid nimetatakse ka talbotüüpideks ja kalotüüpideks (pilt 2), hiljem hakati kasutama klaasnegatiivi. Foto kujutiseala suuruse määras paljuski pildistamiseks kasutatud fotokaamera.



Pilt 2. Tammepuu talvel Lacock Abbey's. Kalotüüp: soolapaber-negatiiv (vasakul) ning sellest valmistatud soolapaberfoto (paremal). 19,5x16,6 cm. W. H. F. Talbot, 1840. aastate algus.[7]

Soolapaberfoto oli kasutusel enne ja samaaegselt esimese tööstuslikult valmistatud fotopaberi – albumeenpaberi – võidukäiguga.[8] 1850. aastal Louis-Désiré Blanquart-Evrard'I (1802-1872) poolt patenteeritud albumeenfotosid kasutati laialdaselt kuni 19. sajandi viimase kümnendi keskpaigani. Paberi pinna struktuuri mõju vähenemine, võrreldes soolapaberiga, andis kujutisele juurde kontrastsust ning foto läikiv pealispind lõi uue pildiesteetika [9] ja tõrjus soolapabermenetluse 1880. aastateks fotomaastikult.

Soolapaberfotode valmistamisest , identifitseerimisest ja iseloomulikest kahjustustest leiab täpsemat teavet siit: Kadi Sikka kursusetöö soolapaberfotodest ( PDF)

___________

Viited:

1 Reilly, James M. The Albumen & Salted Paper Book: The history and practice of photographic printing, 1840-1895. Light Impressions Corporation. Rochester, 1980. http://albumen.conservation-us.org/library/monographs/reilly/chap3.html

2 Johnson, W. S.; Rice, Mark; Williams, Carla. Photography from 1839 to today. George Eastman House, Rochester, NY. Köln: Taschen, 1999.

3 Autori märkmed loengutsüklist „Fotod ja nende kogumine: ajalugu ja arengusuunad.“ (TLÜ Ajaloo Instituut, lektor Eero Kangor, 2010).

4 Samas viide 2, lk 4.

5 Samas viide 2, lk 4.

6 Victoria Bodishevskaya. Geschichte der Fotografie. Proseminar „History of Computational Science, Vision and Medical Science“. Lk 22. http://campar.in.tum.de/twiki/pub/Chair/TeachingSs07ScienceHistory/history_photography_presentation.pdf

7 Foto: http://hotshoeblog.wordpress.com/2009/08/05/points-of-view-capturing-the-19th-century-inphotographs-%E2%80%93-but-from-whose-point-of-view-and-why/ Foto kirjeldus: http://foxtalbot.dmu.ac.uk/resources/wintertree.html

8 Sähka, Merilis. Soolapaberfotod. Lisa artiklile: Tõnis Liibek “Tartu Päevapiltniku Georg Friedrich Schlateri fotod Eesti Ajaloomuuseumis”// Varia historica I. Töid ajaloo alalt. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2006. Lk 81-94.

9 Sähka, Merilis. Fotokogu säilitamine muuseumis. Magistritöö. Juhendaja: Kurmo Konsa, konsultant: Jüri Karm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Kunstikultuuri teaduskond, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2008. Lk 37